Ajakirjanduse seisukorrast hetkel

Ungaris on ajakirjanduse hetke olukord selline, et selle saab üsna lihtsalt sisuliselt kolme lõiku kokku võtta.
1. Riiklik ajakirjandus. see on Ungari valitsusele kuulub meedia, mida suuremal määral edastatakse kas tasuta või vähemalt kergelt kätte saadavalt. selle alla kuuluvad Ungari riigitelevisioon, kuus või seitse raadiojaama (kui üheks jaamaks arvata igale maakonnale mõeldud eraldi jaamad) ning ka natuke kirjutavat ajakirjandust.
Peamised tuntumad telekanalid on M1 ja M2, kuid telekanaleid on tegelikult rohkemgi.
Samuti käib valitsuse meediakanalite alla ka rahvusvaheliselt leviv Duna tv ja Duna world.
Raadiokanalitest on M! ehk Kossuth raadio midagi sarnast meie vikerraadiole, kuid hulka politiseeritum ning hulka enam kostab sealt vaimulikku sisu. M" ehk Petőfi rádió (muuseas on tema järele nüüd ka nimetatud teine telekanal), see on oluliselt lähedasem meie raadio kahele, ehkki sealseid jutusaateid ma pole väga kuulanud. Kui see asi siin edukamalt käima läheb, siis tuleb seda kas või lugejate pärast siiski tegema hakata. M3 on ka tuntud nime all Bartok raadio, ning nagu nimigi ütleb, mängib se peamiselt klassikalist muusikat. Siis on veel üks eraldi jaamm parlamendi ülekannete edastamiseks, üks vähemusrahvuste saadetele ning üks, mis mängib rahvamuusikat või rahvalikku muusikat.
2. Riigi poolt kontrollitud ajakirjandus. Need on väljaanded, millede sattumise valitsusele sobivatesse kätesse on erinevatel aegadel viimase kaheksa aasta jooksul Orbán ja tema parteikaaslased korraldanud. See meedia on riigile üsnagi ustav, kuid sisuliselt on ta erakätes. Ühtedeks tuntumateks ülevõtmisteks võib nimetada Origo nimelise väljaande ning meediaettevõtte üle saavutatud kontrolli. Origo kuulub küll sisuliselt läbi Magyar Telekomi Deutsche Telekomile, mis viis aga ühel hetkel läbi pea täieliku kaadrivahetuse ning on sest ajast peale uuriva ajakirjanduse asemel peamiselt esitanud valitsuse seisukohti. Teiseks sarnaseks näiteks on TV2 nimelise telekanali ning mitme raadiojaama ülevõtmine Andi Vajna nimelise filmiinimese poolt, kes Ameerikast naasnuna ning olles ootamatult hea sõber valitsusjuhiga sai ootamatult enda valdusesse suure koguse meediaettevõtteid. Et see protsess on väärt eraldi artiklit, tuleb sellest kunagi kirjutada üks eraldi postitus.
3. Niivõrd kuivõrd sõltumatu meedia. Just nimelt niivõrd kuivõrd sellepärast, et pidevast vastandumisest, mis meediamaastikul olemas on, pole sisuliselt lõpuks alles jäänud ühtki sellist meediaettevõtet, mis saaks edastada oma ajakirjandust mingilgi määral ideoloogiavabalt. Võimul olev kord nõuab pidevat endaga tegelemist ning Ungari puhul kahjuks ka seisukohavõttu. Üheks võib-olla sõltumatumaks väljaandeks on nimetatud indexit ja selle juurde kuuluvaid üksusi, kuid nüüd on ka index jõudnud sinna maale, nagu tegelikult enamus ungari vaba ajakirjandust, et pidevalt tuletatakse lugejaile meelde, et siiski, ajakirjanduse eest tuleks ka maksta. Omapärane on, et valitsusele lähedased lehed seda väga ei tee.
Sarnast joont üritab ka hoida veel paar meediaväljaannet, näiteks HVG ning 444. Kuid siinne niiöelda opositsioonimeedia maastik on killustunud ning üksteisega tehakse koostööd peamiselt üksteisele viidates, umbes nagu Ungari poliitiline maastikki.