Meeleavaldused

Ungaris toimuvad teist päeva meeleavaldused nn pärisorjaseaduse vastu.

Fideszi tänaseks juba vastuvõetud seadusega tõstetakse lubatud ületundide piirmäära 400 tunnini. Algsest tekstist erines vastuvõetud seadus sellepoolest, et töötajatel tuleb nüüd nõustuda ületundide määramisega, mis ei taga loomulikult nende kaitstust tööandja ees, sest kui ületundidega ei nõustuta, võib uue töökoha otsida. Valitsusametnike väitel on Ungaris tööjõupuudus nii et kindlasti on siis lahti lastud töötajale kusagil parem pakkumine. 

Meeleavaldajad vallutasid eile õhtul mitmeks tunniks parlamendi esise Kossuth Lajosi väljaku. Politsei kasutas nende laiali ajamiseks pisargaasi. Välja olid toodud TEK ehk terrorismivastase võitluse üksuste soomussõidukid. Merce.hu nimeline portaal andise eilsest meeleavaldusest, ning teeb ilmselt ka tänasest otseülekande. Võimaluse korral ning kui meeleavaldused jätkuvad võtab siinkirjutaja oma diktofoni ning suundub väljakule reportaaži tegema. 

---

HEtkel on kirjutamisel artiklid Kodutute avalikus kohas elupõlisest viibimist keelavast seadusest, Kesk-Euroopa ülikooli Budapestist lahkumiseni viinud sündmustest ning ka eelmainitud nn pärisorjaseadusest. Samuti tuleb kirjutada aga ka lugu eile parlamendis toimunud väidetavatest hääletuspettustest ning vastu võetud seadusest, millega luuakse alamaima astme kohtud, kuhu kohtunike nimetamine on otseselt justiits ministri  teha või vähemalt väga tema mõjutada.

Miks on raske Ungarist kirjutada?

Selle lühikese mõtteavaldusega siin ma tunnistan, et ettevõetu on kahtlemata raske ning et sageli ma ei tea, millele nüüd hambaid sisse lüüa. Eriti kui kevadine ja suvine n,ö, hapukurgi hooaeg on toonud ungarlastele hapukurkide kõrval, nii võrd kui võrd neid kuumakahjud saada lubasid, hoopis väga palju muudki.

Nii näiteks ootab lähiajal kirjutamist artikkel Ungari TEaduste Akadeemia staatusest ja selle ümber toimuvast. Kirjutada tuleks ka artikkel põhiseaduse muudatusest, mis keelab avalikus kasutuses oleval alal elukohajärgse elamise, tähendab, sisuliselt ei lubata kodututel enam omada selliseid asju, mis viitavad sellele, et nad magavad kusagil majast väljas, peale kolme hoiatust saadetakse nad kas ühiskondlikult kasulikult tööle või pannakse vangi, aga kõigepealt korjatakse nad kokku, kõik nende isiklik vähenegi kaasaskantav vara omastatakse neilt ning selle võrra hoiustamise eest nõutakse neilt hiljem tasu. Lool on hulgaliselt tahke ning esialgu isegi et normaalsena tunduv seadus on tegelikult üsnagi ebainimlik, eriti kui arvestada, et valitsus pole pikema aja jooksul teinud suurt midagi selleks, et oma kodudest majandusbuumi järel võlgate tõttu väljatõstetud inimeste olukorda leevendada.

Samuti tuleks veel kirjutada ka lugu, mis seletaks natuke ungarlaste identiteedikriisi. Suutmata end paigutada kuhugi turgi või soome-ugri keelte kõnelejate sekka, on valitsusjuht nüüd ka otsustanud konkreetselt defineerida, kes on ungarlane. Näiteks ei kuulu sinna hulka inimesed, kel pole mingil põhjusel lapsi või isegi ehk lapselapsi või kelle lapselapsed räägivad mõnd muud keelt kui nad ise, ehk siis ungari. Seda kunagi Iisraelis   tekkinud rahva  definitsiooni on nüüd siis otsustatud ümbersõnastada  ning kohaldada ungarlastele.

Teemasid oleks veel hulgalisellt teisigi. Nii näiteks on Ungaris ka kultuurisõjal omaette käega katsutav tähendus. Valitsus on nimelt otsustanud hakata ise kultuuri tegema, ühe esimese sammuna hakkasid riigi poolt kontrollitud meedias ilmuma näiteks artiklid mustamaks kirjanikke, kes ei ole aktiivselt valitsuse propagandaga kaasa läinud või kes ei ole avaldanud oma  poolehoidu sellele. Üht luuletaja ja prosaist Karafiáth Orsolya kohta kirjutatud artiklit on kokku võetuud üsnagi lihtsalt. Karafiáth on halb luuletaja ja tagatipuks ka inetu naisterahvas.

Omaette artiklit või koguni artikliseeriat väärib ungarlaste tervishoiu olukord. Kui ühes Balatoni äärses linnas lahkub ühel nädalal töölt kogu ühe osakonna õeskond ning nädal hiljem ka kogu arstkond, et suure tõenäolsusega kas emigreeruda või kolida Budapesti, siis see on veel üks kergemaid näiteid. Tervishoiu süsteemis lokkav käsirahanõudmine ning vahendite nappus või lihtsalt näiteks vaimuhaigusi põdevate inimestega tegelevate asutuste hooletusse jätmine on kirjutist ja avalikustamist väärt.

Tööpõld on lai, tuleb vaid pihta hakata. Ning ei hakka endalt küsimagi, mis ma selle eest saan. Vaid ehk seda, et oleks inimestel ka meie maal, seal teist pool Toone jõge teada, mis toimub madjarite maal ning et kui siia tulevad, siis läikiv pealispind ei jätaks pettekujutelma.

Kõrgharidusreform ungarimoodi

Ungaris on mõned suured ülikoolid, kolm suurimat neist asuvad Vastavalt Budapestis, Szegedis ja Debrecenis. Kuid ungari riigi toetusel tegutseb ka hulka teisi väiksemaid ülikoole. Üks nendest on Budapest Corvinus egyetem, mille on ungari riik võtnud tõsiseks testimismaterjaliks. Corvinus ei ole mitte kõige väiksem ülikool ning tegemist on riikliku õppeasutusega, seega selle peal rakendatav suure tõenäolsusega pannakse toimima ka teistele ülikoolidele, sealjuures kolmele suurimale.

Plaan on lühidalt järgmine. Ülikoolid lähevad haridusministeeriumi alluvusest ühe riikliku ühisfondi alluvusse ning selleks et neid rahastada, selleks tõstetakse tasuliste õppekohtade arvu üle 60% kõigist õppekohtadest, väidetavalt üritatakse sel viisil tuua sisse väliskuulajaid, kellel niikui nii tuleks maksta ning ka suurendada välisõppejõudude hulka ülikoolis. Ülikoolil oleks oma vahenditest makstav stipendiumikord, mis muuseas kataks ka tasuta õppekohad, sest riiklikku tellimust ei oleks.

Nädalavahetusel oli ungari üliõpilasesinduste liidu kongress, millel astus üles muu seas ka hulk poliitikuid. Nende seas ka innovatsiooniminister, kes rääkis seal, et seda sorti töömudel oleks tarvilik laiendada kõikidele ülikoolidele, sest vastasel juhul ei taga ülikoolid ettevõtetele sellist tööjõudu, mida neil vaja on. Tõi eraldi välja u 30 aastat tagasi loodud nn 1. generatsiooni ettevõtted, mis võivad suurtesse raskustesse sattuda.

Kõnes võrdles ta loodavat korda rahvusvaheliste ülikoolide omaga ning sedastas, et riiklikud ülikoolid peaksid Ungaris toimima samadel alustel mis erakõrgkoolidki ning mitte olema koormatud sellistest struktuuridest, mis sinna ei kuulu.

Viimaks kiitis ta veel üliõpilasesinduste liitu hea koostöö eest ning sõnas, et üheskoos kavatsetakse Ungari muuta aastaks 2030 üheks viiest Euroopa  elamisväärsemast riigist.

Üks teine kõneleja, inimressursside ministeeriumi haridussekretär rääkis natuke tagasihoidlikumalt, et kõigile riiklikele ülikoolidele tuleb luua võimalus tulemuslikult majandada. Kuid tõsta tuleks õppejõudude tasusid, et need läheneksid rahvusvahelistele ning uuendada ühiselamuid, samuti ülevaadata stipendiumite kord.

Allikad:

https://index.hu/belfold/2018/10/06/a_kormany_kiterjesztene_a_teljes_magyar_felsooktatasra_a_corvinus_uj_mukodesi_modelljet/

https://index.hu/gazdasag/2018/09/13/egy_allami_alapitvanyhoz_kerul_a_corvinus_egyetem/

Ajakirjanduse seisukorrast hetkel

Ungaris on ajakirjanduse hetke olukord selline, et selle saab üsna lihtsalt sisuliselt kolme lõiku kokku võtta.
1. Riiklik ajakirjandus. see on Ungari valitsusele kuulub meedia, mida suuremal määral edastatakse kas tasuta või vähemalt kergelt kätte saadavalt. selle alla kuuluvad Ungari riigitelevisioon, kuus või seitse raadiojaama (kui üheks jaamaks arvata igale maakonnale mõeldud eraldi jaamad) ning ka natuke kirjutavat ajakirjandust.
Peamised tuntumad telekanalid on M1 ja M2, kuid telekanaleid on tegelikult rohkemgi.
Samuti käib valitsuse meediakanalite alla ka rahvusvaheliselt leviv Duna tv ja Duna world.
Raadiokanalitest on M! ehk Kossuth raadio midagi sarnast meie vikerraadiole, kuid hulka politiseeritum ning hulka enam kostab sealt vaimulikku sisu. M" ehk Petőfi rádió (muuseas on tema järele nüüd ka nimetatud teine telekanal), see on oluliselt lähedasem meie raadio kahele, ehkki sealseid jutusaateid ma pole väga kuulanud. Kui see asi siin edukamalt käima läheb, siis tuleb seda kas või lugejate pärast siiski tegema hakata. M3 on ka tuntud nime all Bartok raadio, ning nagu nimigi ütleb, mängib se peamiselt klassikalist muusikat. Siis on veel üks eraldi jaamm parlamendi ülekannete edastamiseks, üks vähemusrahvuste saadetele ning üks, mis mängib rahvamuusikat või rahvalikku muusikat.
2. Riigi poolt kontrollitud ajakirjandus. Need on väljaanded, millede sattumise valitsusele sobivatesse kätesse on erinevatel aegadel viimase kaheksa aasta jooksul Orbán ja tema parteikaaslased korraldanud. See meedia on riigile üsnagi ustav, kuid sisuliselt on ta erakätes. Ühtedeks tuntumateks ülevõtmisteks võib nimetada Origo nimelise väljaande ning meediaettevõtte üle saavutatud kontrolli. Origo kuulub küll sisuliselt läbi Magyar Telekomi Deutsche Telekomile, mis viis aga ühel hetkel läbi pea täieliku kaadrivahetuse ning on sest ajast peale uuriva ajakirjanduse asemel peamiselt esitanud valitsuse seisukohti. Teiseks sarnaseks näiteks on TV2 nimelise telekanali ning mitme raadiojaama ülevõtmine Andi Vajna nimelise filmiinimese poolt, kes Ameerikast naasnuna ning olles ootamatult hea sõber valitsusjuhiga sai ootamatult enda valdusesse suure koguse meediaettevõtteid. Et see protsess on väärt eraldi artiklit, tuleb sellest kunagi kirjutada üks eraldi postitus.
3. Niivõrd kuivõrd sõltumatu meedia. Just nimelt niivõrd kuivõrd sellepärast, et pidevast vastandumisest, mis meediamaastikul olemas on, pole sisuliselt lõpuks alles jäänud ühtki sellist meediaettevõtet, mis saaks edastada oma ajakirjandust mingilgi määral ideoloogiavabalt. Võimul olev kord nõuab pidevat endaga tegelemist ning Ungari puhul kahjuks ka seisukohavõttu. Üheks võib-olla sõltumatumaks väljaandeks on nimetatud indexit ja selle juurde kuuluvaid üksusi, kuid nüüd on ka index jõudnud sinna maale, nagu tegelikult enamus ungari vaba ajakirjandust, et pidevalt tuletatakse lugejaile meelde, et siiski, ajakirjanduse eest tuleks ka maksta. Omapärane on, et valitsusele lähedased lehed seda väga ei tee.
Sarnast joont üritab ka hoida veel paar meediaväljaannet, näiteks HVG ning 444. Kuid siinne niiöelda opositsioonimeedia maastik on killustunud ning üksteisega tehakse koostööd peamiselt üksteisele viidates, umbes nagu Ungari poliitiline maastikki.

Alustuseks

Blogi kergelt lööv nimi tuleneb mõnede väidete kohaselt vanade Eesti ala soome-ugri hõimude allmaailma nimetusest ning sai elu Ungaris ning sealseid uudiseid käsitleva blogi pealkirjaks  valitud eriti Ungarit läbiva suurima jõe, Doonau ning Toone jõe nime sarnasuse pärast. Ehkki sellest juba ka ette paistab, et ülemäärast kiitust madjarite valitsuse poliitikale siit oodata ei maksa, annan omalt poolt parima, et võimalikult objektiivselt olukorda kajastada ning vältida ühekülgsust ja vaid arvamusartiklitel baseeruva kontrollimata info edastamist. Samas mainin kohe ette, et keeleoskus on mul küll olemas, kuid ma ei garanteeri juba ette, et ma ise allikaid kontrollida saan. Annan sestap oma parima, et ettevaatlikult lugeda sealses meedias avaldatavaid artikleid ning silmitseda asja kaugelt ja jahedalt kõrvalvaataja seisukohalt.
Usun et siinavaldatavaid sissekandeid saab mõjutama pigem minu sisserändaja staatus Ungaris kui minu kuulumine Sotsiaaldemokraatide ridadesse Eestis. Sotsiaaldemokraate madjarite maal  ei ole, seega pole ka mitte kellegagi sümpatiseerida. selle koha pealt.